Lehevaatamisi kokku

teisipäev, 12. jaanuar 2010

Pilguheit nõukogudemaale ehk autoga viikingite jälgedes. 10 viiv



Valdimirid ehk ristiusu materialiseerumine

Kui jõudsin kuju juurde, olin Dneprist juba 60 km kaugusel.

Miilits imestas, miks sõitsin väljaku äärde, kui suur plats vaid jalaastumiseks. Ütlesin, et lähen teda pildistama. Oleksandrija (vene keeles Aleksandrija) linna korravalvur polnud küll vastu, ent ei

varjanud imestust, miks just selline subjekt. Lenini huvilisest ta lugu ei pidanud. Väljakul puhus ja midagi keerles taevasse. Lendlesid kuulutuse ribad. Vaata pilti!
Foto NAGI's: 1000px_8520

http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=13726581&size=o&album_id=244081

Kohtusin viimati Vladimiriga haridustempli ees. Siis oli justkui tuuletu ja ei mäletagi sesside ja eksamite aegu kehva ilma. Aastas kuskil kolmel neljal korral sai Tartus nädalakese oldud. Üks ilusaim periood ja seostub teatud määral ka kujuga. Jah, aga pildistamine ei too tagasi neid töökõrvalt, justkui kingiks saadud õpihetki, mis lisas argipäevale mõnusat vaheldust. Olid ajad!

Ajaloost tunneme kaht Vladimirit. Püha Vladimir tõi Venemaale ristiusu. Teda on ka Suureks nimetatud. Teine Vladimir korraldas Suureks nimetatud Oktoobrirevolutsiooni. Üritas taevase paradiisi maapeale tuua. Paraku, töö käigus, veristati üllas kommunismi idee.

Püha Vladimir oli 10 tütre ja 12 poja isa. Kui üle tuhande aastatagune Vladimir oli viljakas soojätkaja, siis üle aastasada tagasi Vladimir oli seda kirjasõnas. 54 eluaasta jooksul ta kirjutas 30 aastat, ühtekokku 10 miljonit sõna. See tähendab, et iga tema elatud päeva kohta tuleb üks täiskirjutatud raamatu lehekülg ja veidi enamgi. Kuid inimlikke nõrkuseid oli tal teisigi, mida pole teada Püha Vladimiri kohta. Lenin oli aktiivne riigikukutaja, passiivne pool kahe parteimehe armukesena, armus elukaaslase silme all kenasse naisesse, 5 lapse emasse. Talle on pandud süüks Saksamaa kasuks spioneerimist ja olematu poja isaks olemist. Sahistatakse süüfilisse haigestumises, ebaloogilisuses ja filosoofia mitte tundmises. Kui kahte viimast väidet tõena võtta, siis meie keemiku haridusega peaminister peaks geenius olema. Ja tõesti, viia Eesti töötute armee maailma esiritta ning see juures ameti kergendust saamata, on suurem saavutus, kui maailmarevolutsiooni plaaninud Vladimiri tulemus. On iseloomulik, et Vladimirite vead on tulnud päevavalgele alles peale pealike surma. Seevastu on meie peamine mees juba ametiajal vigu tunnistanud. Mis tehtud, see möödumas ja võib kindel olla, et meie valitsus riiki põhja ei lase. Kuid mitte omadest vaimuhiiglastest pole jutt.

Eriti tähelepanuväärne on Venemaa viimane Vladimir. Tema kohta on meie ajakirjandus enam kirjaruumi tarvitatud kui kogu Eesti iseseisvusajal jõuti Vladimir Lenini kuritegevust ilmutada. Meediaturul on omad eksperdid, kes meid alailma Putiniga hirmutavad. Ja täiesti põhjendatult, me oleme kord sellised valvekoerad, keda pahandab naabrimehe andekus või edu. Pole eriti levinud, et president saaks hakkama ka peaministri ametiga. Küllap saab ta kunagi võimekuse pealt ordenigi. Iseasi millise ja kellelt.

Püha Vladimiri orden asutati Katarina II poolt. Lenini orden oli 1943–1991 aastatel Nõukogude Liidus kõrgeim riiklik autasu.

Mõlemad ordenid olid neljajärgulised.

http://ru.wikipedia.org/wiki/Орден_Владимира

Esimene asutati 1782 , teine 1930 aastal.

http://dic.academic.ru/dic.nsf/ruwiki/25362

Kui Vladimir Lenin pidas kapitalismi võimalikkust Venemaal vaid osaliselt (sündikaadid riigi kontrolli all ja väikeettevõtted ning kooperatiivid era kätes), siis Vladimir Putin aga igas olus. Mida on kahes viimases ühendavat? Vladimir Lenin elas Saksamaal 15, Vladimir Putin 5 aastat. Lisaks Putini inglise ja saksa keelele, valdas Lenin vabalt ka prantsuse keelt. Kui Putin peab inglise keele õppimist intellektuaalseks treeninguks, siis Lenin oli inglise keeles nõrgem. Praegune Venemaa valitsuse juht on kahtlematult füüsiliselt oma eelkäijaist tugevaim. Sahistatakse, et sambomaadluse ja džuudo meistril oli plaanis abielluda endast 31 aastat noorema iluvõimlejaga ja seda eas, mil Vladimir Lenin oli juba elavate seast lahkunud.

Venelased usuvad, et Vladimir Putin on parim juht riigis viimase 100 aasta jooksul. Vladimiri populaarsus mitte ainuüksi ei ületa Nikolai II , vaid levib üle maailma. Ajakiri Time andis Putinile, riigi stabiilsuse säilitamise ja tugevdamise eest, 2007 aastainimese tiitli.

Igasuguseid edetabeleid koostav äriajakiri Forbes asetas maailma 2009 aasta mõjukate inimeste esikolmikusse Venemaa peaministri Vladimir Putini.

Ukrainas on ristiusustaja Vladimiri tunnusmärk: kolmhammas võetud riigivapi tähiseks. Venemaal pole kustunud ühegi Vladimiri nimi. Muutuvad vaid rõhuasetused. Vladimiri ordenikandjad on manalas, väheneb Lenini nime kandjate arv, ent mitte sõjas langenute autasud ja mälestamine.

Terassõdur ehk langenute mälestus ei tuhmu

Nova Odesa (vene keeles Novaja Odessa) linna läheduses, 250 km lõunasse sõidu järel, on lagedal stepiväljal kõrge kühm. Koonusjas vorm viitab tehislikule kõrgendikule ja sarnaneb Valgevene pealinna lähedal nähtud kuulsuse künkale (vene keeles kurgan slavõ). Et külastasin Minski lähedal mälestusmärki Kurgan Slavõ väga ammu, ei ole sellest pilti avaldanud ega palunud Valgevene kolleegidelt ka saata. Kuid pole see mälestis kuhugi kadunud. Stepis paikneval on ümbruses vähem rohelust. 645 ühishaua mullast kuhjatud kurgaanile on püstitatud päikese käes helklev sõjamees.

Memoriaal avati 8. mail 1975 aastal, tähistamaks 30 aasta möödumist sõjast ja võitu fašismi üle. Terasest sõdur on mehine ja otsustavust täis. Vaata pilti!
Foto NAGI's: Terasest Sõdur

http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=13810805&size=l&album_id=244081

Kas sa märkad, et kujus on liikuvust? On kartmatust ja paeluvat selgust. See on koht, kus isadel oma poegadega peatuda ja aeg maha võtta. Tungida veidi sügavamale, mõelda miks kuivanud rohukõrtes obelisk üles pandi ja kes on kuju autor.

Skulptoriteks Juri ja Inna Makušin. Juri Makušin on Ukraina teeneline kunstnik. Koos abikaasaga on neid valitud Mikolaiv`i (vene keeles Nikolaev) linna aukodanikeks.

http://nikportal.net/?id=1456&chapter=51

Ei saa sõjamälestistest mööda minna. Olgugi, et mu isa jäi teadmata kadunuks ja tema nime pole võimalik leida üheltki hauaplaadilt, kisub mind keegi pilti tegema ja austust avaldama.

Päev pole õhtus. Loodan Dneprilt püüda päikseloojangut. Veel ligi 200 km sõitu ja enam ei mingit pildistamise pausi.

Dnepri energia ehk helge tuleviku kujutelm

Kui jõudsin Dnepri paremale kaldale oli Nova Kahovka (vene keeles Novaja Kahovka) linn päikeses ning taevavõlvis oli veel loojanguks ruumi.

Hüdroelektrijaama peahoonel ilutses 1956, mis märkis Dnepri jõele esimese elektrienergia tootmise algust. Eesti suurim, võimsusega 1,1 MW, alustas Jägala jõelt juba 1924 aastal ja oli kaunim tööstusehitis.

Dnepr võlub suurusega. Kõrged mastid nagu suurendavad tunde- ja energiavälja. Automaatselt, justkui hüpnoosi all, kruvid fotoaparaadi statiivile. Vaata pilti!

Foto NAGI's: Kahovka Hüdroelekrtijaam

http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=13810835&size=o

Kahovka hüdroelektrijaama võimsus on 351 MW. Narva ja Dnepri jõe hüdroelektrijaam käivitusid pea üheaegselt. Ukrainas asuv on Eesti naabruses, Narva jaamast, kolm korda võimsam. Dnepri jõeveega töötab praegu 6 elektrijaama, neist kõige esimene, ehk Kahovka hüdroelektrijaam, on praeguseks väikseima võimsusega.

Hüdroelektrijaama ehitamise ja teenindamise vajadusest sündis 1952 aastast

Novo Kahovka linn. Praegu 50 tuhat elanikku. Elektrijaama ehitas 12 tuhat inimest.

Seda kutsuti kommunismi ehitamise suurehituseks. Helgema tuleviku ehitamise grandioossed ülesanded pani joovastama paljusid.

On teada, et isegi üks meie eurosaadik püüdis tollal korduvalt, ent tulutult, uut ühiskond parteiliselt toetada.

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=2346

Minul see siiski, eurosaadiku põrumisest 10 aastat hiljem, õnnestus. Aga jah, valgekraede asemel eelistati töölisi, rahvamassi, kes filosoofiat ei jaganud, aga olid tegusad käteplagina aegu. Ainuüksi teadmine suurest ja laiast maast, kus justkui vaba hingata, oli noortele paljulubav kilp ja hiljem ka mõõk karjääriredelil.

Mis siin salata, avarususel on lummav võlu. Ja kui Dnepri kaldal mõõdad vee voolamist Emajõe laiusega, siis see on hea tunne. Jõudsin ikkagi kohale! Ja pole midagi paslikumat, kui jõe kaldapealsel öö veeta.

JÄRGNEB…

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar