Suurehitised ehk vaatemängud veega
Spidomeetris 4000 km, 6 öö autos.
Elektrijaama ühes autoparklas, oli peale tööaega vaikne. Sain pimeda saabudes magama ja varavalges teele asuda. Mööda jõge üles jääb Kiievisse 600 ja allavoolu, Musta mereni, vaid 100 km. Kell on vaevalt viis. Sõidan mitte otse lõunasse aga ringiga, Aasovi mere suunas.
Päike äsja tõusis. Põllukultuure kastetakse öösel, sest jahedamas olus ei aura mullapinnalt sedavõrd vett, kui palavas keskpäevas. Vihmuti on mitusada meetrit edasi liikunud. Veejoad tunduvad vastuvalguses nagu kihiseva vahuveini pursked. Vaata pilti!
http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=13826015&size=l&album_id=245831
Mitte sedavõrd kui minu uudishimu, ei kannata need taimed näljavaeva all. Pisikesed valged õied ei tundu, kuid lehed nagu oleksid, tuttavad. Päris ligi minna ei saa, ümberringi loigud ja jalavarjud kaovad kleepuvasse massi ehk märga mustmulda. Olgu lisatud, et kasvulava võib olla mis tahes rikas ja saanud head väetust, kuid taimed võivad ikkagi nälga surra. Taim omastab toitaineid ainult mullalahusest. Kui põldu ei niisutata, pole palava käes kõrgest mullaviljakusest mingit abi. Laiarealine külv võimaldab traktoril taimeridasid vahelt harida. Ei näe ühtegi umbrohtu. Leian sildi. Sojauba! No muidugi, liblikõieline! Nagu meie ristik või lutsern, mis hea mullaväetaja. Juurte külge moodustuvad lämmastikukandjad ehk mügarbakterid. Hea eelvili teraviljale, kartulile. Tõenäoliselt seda põldu koristatakse seemneks, mitte siloks, sest taimed on madala kasvuga, vaevalt poole meetrised. Ukrainas kasvab ainult geneetiliselt moondatud sojauba. Geenimuutus teeb taime haiguskindlamaks või vastupidavamaks herbitsiide toimele. Kui pritsida sojat umbrohumürkidega, siis sureb vaid kahjur. Teadagi, saagikus suureneb kui põld on umbrohupuhas ja taimed heas kasvujõus! Transgeenne soja on kui pärm lihatootmisele. Muundkultuuri jahul kasvanud siga saab 3-4 kuud varem lihaküpseks kui klassikalisel aretusmaterjalil kasvatatud söötadega. Puhkusel olles ära söö liha, järsku ka ise kiirelt paisud! Nalja võib visata, ent geneetiliselt muundatud toidu tarbimist tuleks igas olus kaaluda.
Soojaoa kasvupind on Ukrainas iga aastaga suurenenud ning toodangu koguhulga poolest on riik maailmas 9-10 kohal. Kui agronoom olin, siis Eestis sojauba ei kasvatatud. Nüüd on varajaste sortidega algust tehtud. Üldiselt on soja väga soojanõudlik ja niiskuselembeline ning kõrge valgusisaldusega kultuur. On aastatuhandeid tagasi saanud Hiinas tuntuks. Ukrainas teada paarisaja aastase ajalooga. Keskmine oasaak on üle 1 tonni hektari kohta ehk üle 100 g
1m2.
Ukrainas voolab Euroopa suuremaid jõgesid, on üle 100 jõe, mis pikemad kui 100 km, kuid veehulga poolest on seda vähe. Euroopas on inimese kohta veevaru 4600 m3, Ukrainas vaid 1000 m3.
Probleemne on veevaru ebaühtlane jaotus. Eestis säärast muret pole. Nõukogude korra kadumisega vähenes tööstustarbeks veevajadus. Pealinna veega varustamiseks kavandati isegi Peipsi järvest kanal ehitada.
Ukraina lõunarajoonide viljakate stepimuldade kultuuristamisele aitas kaasa niisutussüsteemide rajamine. Huvitav on lisada, et muld on üks vähestest objektidest maamunal, mis ei kulu ega vanane, vaid heaperemehelikul kasutamisel võib väärtus sootuks suureneda.
Sõidan ligi 100 meetri laiuse veetrassi kõrval. Veel on kiire vool ja kuni silmapiirini sirge siht. Vaata pilti!
http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=13826011&size=l&album_id=245831
Kahovka 135 km pikkune kanal valmis 1980 aastaks. Magistraali algus on suubumisest 25 m kõrgem, kuhu vesi pumbatakse ja sealt läheb omavoolu Aasovi mere poole. Iga sekundiga 530 m3 vett, ehk koguses, mida kodus tarbiksime mitu aastat. Enne selle kanali käikulaskmist, ehitati 400 km pikkune magistraal Krimmi. Dnepri vesi jõuab seal nii tööstustarbijaile kui elanike kodudesse.
Magistraalid on 7 kuni 9 meetri sügavusega. Jaotuskanalid on magistraalist poole kitsamad ja mõne meetri võrra madalama põhjaga. Kanalitel on lüüsid veevoolu reguleerimiseks. Sealt ammutavad vett iseliikuvad vihmutid ja
elavad kõik Dnepri alamjooksu kalad, välja arvatud haug. Kalamehed olid juba varahommikust platsis. Vaata pilti!
http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=13826017&size=o&album_id=245831
Püütavad kalad on: ahven, karpkala, koha, latikas, säga, särg ja turb. Siinkandis on nii kogenud vihmutusmeistreid kui ka kalureid ja lüüside ning vee ümberpumpamisjaamade tehnikuid.
Ukrainas, välja arvatud Krimm, langeb sademeid samas koguses mis meilgi. Eesti asub kliimaalal, kus sademeid langeb rohkem, kui jõuab ära aurata. Ukraina lõunarajoonides on vastupidi. Kõrvetavaid soojakraade on rohkemalt. Kultuurtaim peab siin 3 korda enam vett tarbima, kui Eestis kasvades. Järelikult stabiilsete saakide saamiseks peab põllukultuure täiendavalt niisutama. Kui kastame täis kastekannu (8 l) 1 ruutmeetrilisele peenrale, siis võrdub see nagu oleks sadanud 8 mm vihma. Ka vihmutist kastetakse taimi iga kord ligilähedaselt samase vee hulgaga, ehk 1 hektarile 800 m3. Kasvu algusperioodil kastetakse tihedamalt, hiljem antakse kunstlikku vihma vastavalt taime toitumistarbele ja mulla veevaru puudujäägile Kliima erinevuste ja soodsamate kasvutingimuste näiteks on kõrvitsapõld. Kodust tulles oli minu kõrvitsataim vaevalt kolmandik sellest, mida fotoaparaadi silm tabas. Vaata pilti!
http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=13826021&size=l&album_id=245831
Inimeste poolt juhitav vesi jõuab kas vihmutitest või mulla pealispinnale tehtud vagudest Hersoni ja Zaporižžja (vene keeles Zaporožje) oblasti põldudele. Kokku niisutatakse 400 tuhat hektarit. Eesti oludes saaksid siis vett kõik meie rapsi ja teravilja põllumaad. Olgu võrdluseks, et Ukraina pindala on Eestist enam kui 13 korda suurem. Linnulennult on põhjast lõunasse 900 ja läänest itta 1300 km. Kahovka niisutussüsteem on pindalalt Euroopa suurim. Stepimuldadelt on saadud sojauba kuni 4, talinisu 6, riisi 7, viinamarju 9, teramaisi 12, sibulaid 70 ja tomateid 80 tonni hektarilt.
Harimata stepimuldasid leidub oma algsete kuivalembeliste kõrrelistega vaid Askania-Nova looduskaitsealal, mis jääb peamagistraalist otselennult paremale, 30 km kaugusele. Et ma ei ole loomade pildistaja, siis sinna ei keera. Mul ei ole närvi, et varitseda tundide ja päevade kaupa seal elutsevaid antiloope ja hirvesid. Ka mitte eksootiliste loomade pildistamine pole sedavõrd köitev, kui loodusmaastikus taevalaotust ja värvilahendusi püüdes või jälgida inimtegevust. Jäägu igale ühele oma nauding.
Ukraina kagupiiri äärde voolab Kahovka kanali viimati valminud lisaharu, mida ehitati 18 aastat. Vaata pilti!
http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=13826021&size=l&album_id=245831
Sinnakanti ei sõida. Kuurortlinn Berdjansk jääb Venemaa piirist 120 km kaugusele. Hiljuti valmis seal Ukraina suurim veekeskus ja 17 meetri kõrgusest keerdtornist oleks põnev Dnepri veevoolus alla tuhiseda. Igale poole ei jõua.
Suundun tavatule rajale, et kuurortlinna Genitšesk kaudu Krimmi poolsaart ühendavale neemele jõuda.
JÄRGNEB…
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar