Pilguheit nõukogudemaale ehk autoga viikingite jälgedes. 5. viiv

Memoriaal ehk tegelikkus ületas ettekujutuse

Sõidan Poltaavasse suunduvalt teelt kitsasse Mgari küla teele.

Kui valguse poolest ülesvõte õnnestub, siis rohkem näljaajal hukkunute jäädvustamisega ei tegele! Ega ka jõua. Ainuüksi Poltaava oblastis on üles pandud 600 mälestist. Sõidan ikkagi puhkama jaenda tervist, mitte Ukraina rahva mälu, turgutama. Esimese Golodomori mälestusmärgi projekti autor on NSV Liidu teeneline arhitekt, A. Ignantenko.

Mälestis püstitati 12. augustil 1990.

Olin monumenti virtuaalselt mitmed korrad näinud. Tundsin selle kaugelt ära. Aga poleks uskunud, et tõelisus nii vägevasti mõjub. Mitme meetri laiune ristiga liidetud tornikekell „Golodomor-1933“ on suurejooneline sümbol. Vaata pilti!

http://fotki.yandex.ru/users/akaasik/view/134792/?page=0

Kella servaga on ühendatud 30 pisikellukat, märkimaks iga Ukraina oblasti, Ukraina presidendi, Slaavi Keskuse, filmistuudio ja teiste memoriaali toetajate osalust üldrahvalikust leinast. Muljet võimendab vaikus, rahu, suursugusus, eraldatus, värskus, vilju kandvad pähklipuud, hoolitsetus, mis jätkub teiselpool küngast kloostri ja kirikuga. Siia tuleks veelgi tagasi!.

Kui Borispili linnaservas olev monument ei suuda oma kärarikka paigaga hinge tungida, siis siin pääseb kõik mõjule. Väga hea koha valik. sobiv paik mälestad. Vaata pilti!

http://fotki.yandex.ru/users/akaasik/view/134793/?page=0

Teen palju kaadreid, mitte üksnes kvaliteetse pildi tarbeks, vaid tunnen sisimas vajadust salvestada ajusoppidesse ennekuulmatut metslust. Viljakal mustamullaga maal, kus teravili kasvab pea igas olus, ainult pane seeme mulda, jäid inimesed ilma leivata. Miljonid inimesed Ukrainas surid nälga. Viljasaak viidi riigist minema. Oli põuaaasta, vilja saadi vähem. Aga just selle pärast on arusaamatu, miks viljavarumise plaani ei vähendatud. Miks paljudes paikades viljatootjale piskutki alles ei jäetud, isegi mitte seemnevilja. Ilmastik andis Stalini võimule, kasakate igipõlise iseseisvustahte allasurumiseks, soodsa võimaluse.

15. detsembrist 1932 keelustati varustada toiduainetega külasid, kes ei suutnud täita viljavarumise plaani. Külaelanikele ei jäänud muud, kui süüa koeri ja kasse, soodest korjati konnasid. Kariloomad olid eelmisel aastal hukkunud. Näiteks Poltaava ümbruse külades suri näljutamise ajal kuni 120 inimest, võrdluseks: Suures Isamaasõja aegu hukkus poole vähem. Külas, kus praegu mälestusmärk, suri inimesi perekondade viisi.

Ukraina rahvaarvu vähenemist kinnitavad 1926 ja 1939 aasta rahvaloenduse andmed. Selles ajavahemikus kasvas kogu nõukogudemaa elanikkond 16%, Venemaal koguni 28%, Valgevenemaal 11%, kuid Ukraina rahvas kahanes 10% ehk 13 aasta jooksul kadus 3 miljonit inimest. Neid statistilisi andmeid on kasutanud ka mitmed juristid Rootsist, Belgiast, Suurbritanniast, Prantsusmaalt ja mujalt. Ent rahvusvaheliselt pole Ukrainas toimunut genotsiidiks kinnitatud.

ÜRO keeldus Venemaa nõudel Golodomori küsimust arutlusele võtmast. Põhjendatakse, et põuaaasta oli ka mitmes Venemaa piirkonnas. Samuti on teada, et kolmekümnendatel suri inimesi nälga veel Lääne-Ukrainas, mis ei olnud nõukogude, vaid Poola riigi alal.

JÄRGNEB…