Lehevaatamisi kokku

pühapäev, 7. veebruar 2010

Pilguheit nõukogudemaale ehk autoga viikingite jälgedes. 14. viiv

Hüvasti Sudak ehk koha kala

Päikesest kanduvad ebameeldivused tasanduvad kohalike soodustustega. Randa saab tasuta siseneda. Veesuusad, skuuter, õhupalliga sõit ja muu suplusmelu eest küsitakse vaid raha. Liiva kasuta kuidas oskad või roni nagu jalgades jaksu.

Ümber Sudaki linna on mitu mäge, mida saab kuni 5 tunniga vallutada. Orgudes on viinamari kasvama pandud. Vaata pilti!
Foto NAGI's: 1000px_6320

http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=14063195&size=l

Ülesse jõudes premeerib loodus sind pildiga liigendatud meresoppidest. On sinine ja roheline laht. Mägisele Krimmile on kombeks, et järsunõlvaga kalju laskub merre või tõkestab kõrge kivikühmuga laevasõitu. Sarnaseid pilte, veidi teisenevas vormis, näeb mitme kuurortlinna vaadetest. Ent kordumatuks ja täiuslikuks jääb keskaegne Sudaki linnus, kuhu mahud veel sinagi, uudishimuline lugeja! Vaata pilti!
Foto NAGI's: ++1000px_6367_1

http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=14063239&size=o

Simferopilist väljub Sudaki linna ja vastupidi, igal tunnil mitu autobussi, kokku vähemalt 20 reisi, keskmine sõiduaeg 2 tundi. Konditsioneeriga 8-10 kohalise mikrobussiga jõuab kiiremini ja mitu korda ka kallimalt ehk 100 krooniga. Nii nagu iga kuurortlinna sadamast, saab siingi meritsi jäädvustada eksootilisi vaateid. Vene keeles tähendab Sudak koha kala. Kalapüüdjaid nägin, koha mitte! Meresadamast saab sõita Nikita botaanikaaeda ja Jaltasse või siis vastupidi. Vaata pilti!
Foto NAGI's: 1000px_6388

http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=14063197&size=l

Tuled sa jalgsi või autoga, ööbimine pole kuskil probleem. Majutamine on ju paljude kohalike inimeste ainuke sissetulek. Talvel remonditakse oma elamut või korterit, et see suveks turistidele välja üürida. Vilkam hooaeg on juunikuust oktoobrini.

Aga olulisim kõigist elamustest on vahepeal puhata. Muidu vaated tuhmuvad. Kasvõi mõneks päevaks eemaldu peadpööritajast. Vaata pilti!
Foto NAGI's: 1000px_6386

http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=13950501&size=l

Mälusoppidele vaja teha restart. Võimalda tasasel rannajoonel tunnetel rahuneda. Eemal olles kangastub uuesti kaljunukk, väändunud puujuured ning rannakivid. Lase fantaasial täita ähmastuvaid pilte ja tundeid. Ühel ajal tunned, et pildipank on mällu sööbinud ja siis võid minna tagasi, püüdma uusi mägiseid elamusi. Sedasi, pisitasa ennast laadides, toitud muljetest mitu aastat, ega lange rändaja ohtlikusse narkoosi. Potentsis kõhkleja peab end alalõpmata uute naistuttavatega siduma. Resinarkomaan püüab sukelduda erinevatesse geograafilistesse laiuskraadidesse, et oma kihku rahuldada. Jah, õigel ajal paaritusime demokraatiaga. No on elu, muudkui rända!

Õhtuks pean jõudma Jevpatoriasse. Perenaisega juba kokku lepitud. Sudaki linnast otse põhja ja marsruudile P-23, läbi Bilogirsk (vene keeles Belogorsk) suunaga Simferopoli ringteele. Autojuhil pole oblasti keskusesse asja. Vaja suunduda loodesse marsruudile P-25 ja oled eksimatult, vähem kui 200 km sõiduga, Jevpotarias.

Nädala pärast aga tagasi! Loodan jälgida veel Jaltas päikeseloojangut, juua Pääsupesa lossirõdul kohvi, külastada endist koobaslinna Bahtšisarai rajoonis ja püüda vaateid mägede kaljuseintest. Kas see on puhkus, mis väärib autoga Krimmi tulekut? Kuidas pean Lada ees õigustama üle kolme tuhande kilomeetri läbisõitu? Vastuse annavad pildid mis olnud ja tulevad.

JÄRGNEB…

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar