Lehevaatamisi kokku

Kuvatud on postitused sildiga kahovka. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga kahovka. Kuva kõik postitused

pühapäev, 17. jaanuar 2010

Pilguheit nõukogudemaale ehk autoga viikingite jälgedes. 11 viiv


Suurehitised ehk vaatemängud veega

Spidomeetris 4000 km, 6 öö autos.

Elektrijaama ühes autoparklas, oli peale tööaega vaikne. Sain pimeda saabudes magama ja varavalges teele asuda. Mööda jõge üles jääb Kiievisse 600 ja allavoolu, Musta mereni, vaid 100 km. Kell on vaevalt viis. Sõidan mitte otse lõunasse aga ringiga, Aasovi mere suunas.

Päike äsja tõusis. Põllukultuure kastetakse öösel, sest jahedamas olus ei aura mullapinnalt sedavõrd vett, kui palavas keskpäevas. Vihmuti on mitusada meetrit edasi liikunud. Veejoad tunduvad vastuvalguses nagu kihiseva vahuveini pursked. Vaata pilti!
Foto NAGI's: 1000px_2973

http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=13826015&size=l&album_id=245831

Mitte sedavõrd kui minu uudishimu, ei kannata need taimed näljavaeva all. Pisikesed valged õied ei tundu, kuid lehed nagu oleksid, tuttavad. Päris ligi minna ei saa, ümberringi loigud ja jalavarjud kaovad kleepuvasse massi ehk märga mustmulda. Olgu lisatud, et kasvulava võib olla mis tahes rikas ja saanud head väetust, kuid taimed võivad ikkagi nälga surra. Taim omastab toitaineid ainult mullalahusest. Kui põldu ei niisutata, pole palava käes kõrgest mullaviljakusest mingit abi. Laiarealine külv võimaldab traktoril taimeridasid vahelt harida. Ei näe ühtegi umbrohtu. Leian sildi. Sojauba! No muidugi, liblikõieline! Nagu meie ristik või lutsern, mis hea mullaväetaja. Juurte külge moodustuvad lämmastikukandjad ehk mügarbakterid. Hea eelvili teraviljale, kartulile. Tõenäoliselt seda põldu koristatakse seemneks, mitte siloks, sest taimed on madala kasvuga, vaevalt poole meetrised. Ukrainas kasvab ainult geneetiliselt moondatud sojauba. Geenimuutus teeb taime haiguskindlamaks või vastupidavamaks herbitsiide toimele. Kui pritsida sojat umbrohumürkidega, siis sureb vaid kahjur. Teadagi, saagikus suureneb kui põld on umbrohupuhas ja taimed heas kasvujõus! Transgeenne soja on kui pärm lihatootmisele. Muundkultuuri jahul kasvanud siga saab 3-4 kuud varem lihaküpseks kui klassikalisel aretusmaterjalil kasvatatud söötadega. Puhkusel olles ära söö liha, järsku ka ise kiirelt paisud! Nalja võib visata, ent geneetiliselt muundatud toidu tarbimist tuleks igas olus kaaluda.

Soojaoa kasvupind on Ukrainas iga aastaga suurenenud ning toodangu koguhulga poolest on riik maailmas 9-10 kohal. Kui agronoom olin, siis Eestis sojauba ei kasvatatud. Nüüd on varajaste sortidega algust tehtud. Üldiselt on soja väga soojanõudlik ja niiskuselembeline ning kõrge valgusisaldusega kultuur. On aastatuhandeid tagasi saanud Hiinas tuntuks. Ukrainas teada paarisaja aastase ajalooga. Keskmine oasaak on üle 1 tonni hektari kohta ehk üle 100 g

1m2.

Ukrainas voolab Euroopa suuremaid jõgesid, on üle 100 jõe, mis pikemad kui 100 km, kuid veehulga poolest on seda vähe. Euroopas on inimese kohta veevaru 4600 m3, Ukrainas vaid 1000 m3.

Probleemne on veevaru ebaühtlane jaotus. Eestis säärast muret pole. Nõukogude korra kadumisega vähenes tööstustarbeks veevajadus. Pealinna veega varustamiseks kavandati isegi Peipsi järvest kanal ehitada.

Ukraina lõunarajoonide viljakate stepimuldade kultuuristamisele aitas kaasa niisutussüsteemide rajamine. Huvitav on lisada, et muld on üks vähestest objektidest maamunal, mis ei kulu ega vanane, vaid heaperemehelikul kasutamisel võib väärtus sootuks suureneda.

Sõidan ligi 100 meetri laiuse veetrassi kõrval. Veel on kiire vool ja kuni silmapiirini sirge siht. Vaata pilti!
Foto NAGI's: 1000px_2739

http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=13826011&size=l&album_id=245831

Kahovka 135 km pikkune kanal valmis 1980 aastaks. Magistraali algus on suubumisest 25 m kõrgem, kuhu vesi pumbatakse ja sealt läheb omavoolu Aasovi mere poole. Iga sekundiga 530 m3 vett, ehk koguses, mida kodus tarbiksime mitu aastat. Enne selle kanali käikulaskmist, ehitati 400 km pikkune magistraal Krimmi. Dnepri vesi jõuab seal nii tööstustarbijaile kui elanike kodudesse.

Magistraalid on 7 kuni 9 meetri sügavusega. Jaotuskanalid on magistraalist poole kitsamad ja mõne meetri võrra madalama põhjaga. Kanalitel on lüüsid veevoolu reguleerimiseks. Sealt ammutavad vett iseliikuvad vihmutid ja

elavad kõik Dnepri alamjooksu kalad, välja arvatud haug. Kalamehed olid juba varahommikust platsis. Vaata pilti!
Foto NAGI's: 1000px_2993

http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=13826017&size=o&album_id=245831

Püütavad kalad on: ahven, karpkala, koha, latikas, säga, särg ja turb. Siinkandis on nii kogenud vihmutusmeistreid kui ka kalureid ja lüüside ning vee ümberpumpamisjaamade tehnikuid.

Ukrainas, välja arvatud Krimm, langeb sademeid samas koguses mis meilgi. Eesti asub kliimaalal, kus sademeid langeb rohkem, kui jõuab ära aurata. Ukraina lõunarajoonides on vastupidi. Kõrvetavaid soojakraade on rohkemalt. Kultuurtaim peab siin 3 korda enam vett tarbima, kui Eestis kasvades. Järelikult stabiilsete saakide saamiseks peab põllukultuure täiendavalt niisutama. Kui kastame täis kastekannu (8 l) 1 ruutmeetrilisele peenrale, siis võrdub see nagu oleks sadanud 8 mm vihma. Ka vihmutist kastetakse taimi iga kord ligilähedaselt samase vee hulgaga, ehk 1 hektarile 800 m3. Kasvu algusperioodil kastetakse tihedamalt, hiljem antakse kunstlikku vihma vastavalt taime toitumistarbele ja mulla veevaru puudujäägile Kliima erinevuste ja soodsamate kasvutingimuste näiteks on kõrvitsapõld. Kodust tulles oli minu kõrvitsataim vaevalt kolmandik sellest, mida fotoaparaadi silm tabas. Vaata pilti!
Foto NAGI's: 1100px_8541

http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=13826021&size=l&album_id=245831

Inimeste poolt juhitav vesi jõuab kas vihmutitest või mulla pealispinnale tehtud vagudest Hersoni ja Zaporižžja (vene keeles Zaporožje) oblasti põldudele. Kokku niisutatakse 400 tuhat hektarit. Eesti oludes saaksid siis vett kõik meie rapsi ja teravilja põllumaad. Olgu võrdluseks, et Ukraina pindala on Eestist enam kui 13 korda suurem. Linnulennult on põhjast lõunasse 900 ja läänest itta 1300 km. Kahovka niisutussüsteem on pindalalt Euroopa suurim. Stepimuldadelt on saadud sojauba kuni 4, talinisu 6, riisi 7, viinamarju 9, teramaisi 12, sibulaid 70 ja tomateid 80 tonni hektarilt.

Harimata stepimuldasid leidub oma algsete kuivalembeliste kõrrelistega vaid Askania-Nova looduskaitsealal, mis jääb peamagistraalist otselennult paremale, 30 km kaugusele. Et ma ei ole loomade pildistaja, siis sinna ei keera. Mul ei ole närvi, et varitseda tundide ja päevade kaupa seal elutsevaid antiloope ja hirvesid. Ka mitte eksootiliste loomade pildistamine pole sedavõrd köitev, kui loodusmaastikus taevalaotust ja värvilahendusi püüdes või jälgida inimtegevust. Jäägu igale ühele oma nauding.

Ukraina kagupiiri äärde voolab Kahovka kanali viimati valminud lisaharu, mida ehitati 18 aastat. Vaata pilti!
Foto NAGI's: 1000px_3022

http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=13826021&size=l&album_id=245831

Sinnakanti ei sõida. Kuurortlinn Berdjansk jääb Venemaa piirist 120 km kaugusele. Hiljuti valmis seal Ukraina suurim veekeskus ja 17 meetri kõrgusest keerdtornist oleks põnev Dnepri veevoolus alla tuhiseda. Igale poole ei jõua.

http://www.aquapark.in.ua/

Suundun tavatule rajale, et kuurortlinna Genitšesk kaudu Krimmi poolsaart ühendavale neemele jõuda.

JÄRGNEB…

teisipäev, 12. jaanuar 2010

Pilguheit nõukogudemaale ehk autoga viikingite jälgedes. 10 viiv



Valdimirid ehk ristiusu materialiseerumine

Kui jõudsin kuju juurde, olin Dneprist juba 60 km kaugusel.

Miilits imestas, miks sõitsin väljaku äärde, kui suur plats vaid jalaastumiseks. Ütlesin, et lähen teda pildistama. Oleksandrija (vene keeles Aleksandrija) linna korravalvur polnud küll vastu, ent ei

varjanud imestust, miks just selline subjekt. Lenini huvilisest ta lugu ei pidanud. Väljakul puhus ja midagi keerles taevasse. Lendlesid kuulutuse ribad. Vaata pilti!
Foto NAGI's: 1000px_8520

http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=13726581&size=o&album_id=244081

Kohtusin viimati Vladimiriga haridustempli ees. Siis oli justkui tuuletu ja ei mäletagi sesside ja eksamite aegu kehva ilma. Aastas kuskil kolmel neljal korral sai Tartus nädalakese oldud. Üks ilusaim periood ja seostub teatud määral ka kujuga. Jah, aga pildistamine ei too tagasi neid töökõrvalt, justkui kingiks saadud õpihetki, mis lisas argipäevale mõnusat vaheldust. Olid ajad!

Ajaloost tunneme kaht Vladimirit. Püha Vladimir tõi Venemaale ristiusu. Teda on ka Suureks nimetatud. Teine Vladimir korraldas Suureks nimetatud Oktoobrirevolutsiooni. Üritas taevase paradiisi maapeale tuua. Paraku, töö käigus, veristati üllas kommunismi idee.

Püha Vladimir oli 10 tütre ja 12 poja isa. Kui üle tuhande aastatagune Vladimir oli viljakas soojätkaja, siis üle aastasada tagasi Vladimir oli seda kirjasõnas. 54 eluaasta jooksul ta kirjutas 30 aastat, ühtekokku 10 miljonit sõna. See tähendab, et iga tema elatud päeva kohta tuleb üks täiskirjutatud raamatu lehekülg ja veidi enamgi. Kuid inimlikke nõrkuseid oli tal teisigi, mida pole teada Püha Vladimiri kohta. Lenin oli aktiivne riigikukutaja, passiivne pool kahe parteimehe armukesena, armus elukaaslase silme all kenasse naisesse, 5 lapse emasse. Talle on pandud süüks Saksamaa kasuks spioneerimist ja olematu poja isaks olemist. Sahistatakse süüfilisse haigestumises, ebaloogilisuses ja filosoofia mitte tundmises. Kui kahte viimast väidet tõena võtta, siis meie keemiku haridusega peaminister peaks geenius olema. Ja tõesti, viia Eesti töötute armee maailma esiritta ning see juures ameti kergendust saamata, on suurem saavutus, kui maailmarevolutsiooni plaaninud Vladimiri tulemus. On iseloomulik, et Vladimirite vead on tulnud päevavalgele alles peale pealike surma. Seevastu on meie peamine mees juba ametiajal vigu tunnistanud. Mis tehtud, see möödumas ja võib kindel olla, et meie valitsus riiki põhja ei lase. Kuid mitte omadest vaimuhiiglastest pole jutt.

Eriti tähelepanuväärne on Venemaa viimane Vladimir. Tema kohta on meie ajakirjandus enam kirjaruumi tarvitatud kui kogu Eesti iseseisvusajal jõuti Vladimir Lenini kuritegevust ilmutada. Meediaturul on omad eksperdid, kes meid alailma Putiniga hirmutavad. Ja täiesti põhjendatult, me oleme kord sellised valvekoerad, keda pahandab naabrimehe andekus või edu. Pole eriti levinud, et president saaks hakkama ka peaministri ametiga. Küllap saab ta kunagi võimekuse pealt ordenigi. Iseasi millise ja kellelt.

Püha Vladimiri orden asutati Katarina II poolt. Lenini orden oli 1943–1991 aastatel Nõukogude Liidus kõrgeim riiklik autasu.

Mõlemad ordenid olid neljajärgulised.

http://ru.wikipedia.org/wiki/Орден_Владимира

Esimene asutati 1782 , teine 1930 aastal.

http://dic.academic.ru/dic.nsf/ruwiki/25362

Kui Vladimir Lenin pidas kapitalismi võimalikkust Venemaal vaid osaliselt (sündikaadid riigi kontrolli all ja väikeettevõtted ning kooperatiivid era kätes), siis Vladimir Putin aga igas olus. Mida on kahes viimases ühendavat? Vladimir Lenin elas Saksamaal 15, Vladimir Putin 5 aastat. Lisaks Putini inglise ja saksa keelele, valdas Lenin vabalt ka prantsuse keelt. Kui Putin peab inglise keele õppimist intellektuaalseks treeninguks, siis Lenin oli inglise keeles nõrgem. Praegune Venemaa valitsuse juht on kahtlematult füüsiliselt oma eelkäijaist tugevaim. Sahistatakse, et sambomaadluse ja džuudo meistril oli plaanis abielluda endast 31 aastat noorema iluvõimlejaga ja seda eas, mil Vladimir Lenin oli juba elavate seast lahkunud.

Venelased usuvad, et Vladimir Putin on parim juht riigis viimase 100 aasta jooksul. Vladimiri populaarsus mitte ainuüksi ei ületa Nikolai II , vaid levib üle maailma. Ajakiri Time andis Putinile, riigi stabiilsuse säilitamise ja tugevdamise eest, 2007 aastainimese tiitli.

Igasuguseid edetabeleid koostav äriajakiri Forbes asetas maailma 2009 aasta mõjukate inimeste esikolmikusse Venemaa peaministri Vladimir Putini.

Ukrainas on ristiusustaja Vladimiri tunnusmärk: kolmhammas võetud riigivapi tähiseks. Venemaal pole kustunud ühegi Vladimiri nimi. Muutuvad vaid rõhuasetused. Vladimiri ordenikandjad on manalas, väheneb Lenini nime kandjate arv, ent mitte sõjas langenute autasud ja mälestamine.

Terassõdur ehk langenute mälestus ei tuhmu

Nova Odesa (vene keeles Novaja Odessa) linna läheduses, 250 km lõunasse sõidu järel, on lagedal stepiväljal kõrge kühm. Koonusjas vorm viitab tehislikule kõrgendikule ja sarnaneb Valgevene pealinna lähedal nähtud kuulsuse künkale (vene keeles kurgan slavõ). Et külastasin Minski lähedal mälestusmärki Kurgan Slavõ väga ammu, ei ole sellest pilti avaldanud ega palunud Valgevene kolleegidelt ka saata. Kuid pole see mälestis kuhugi kadunud. Stepis paikneval on ümbruses vähem rohelust. 645 ühishaua mullast kuhjatud kurgaanile on püstitatud päikese käes helklev sõjamees.

Memoriaal avati 8. mail 1975 aastal, tähistamaks 30 aasta möödumist sõjast ja võitu fašismi üle. Terasest sõdur on mehine ja otsustavust täis. Vaata pilti!
Foto NAGI's: Terasest Sõdur

http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=13810805&size=l&album_id=244081

Kas sa märkad, et kujus on liikuvust? On kartmatust ja paeluvat selgust. See on koht, kus isadel oma poegadega peatuda ja aeg maha võtta. Tungida veidi sügavamale, mõelda miks kuivanud rohukõrtes obelisk üles pandi ja kes on kuju autor.

Skulptoriteks Juri ja Inna Makušin. Juri Makušin on Ukraina teeneline kunstnik. Koos abikaasaga on neid valitud Mikolaiv`i (vene keeles Nikolaev) linna aukodanikeks.

http://nikportal.net/?id=1456&chapter=51

Ei saa sõjamälestistest mööda minna. Olgugi, et mu isa jäi teadmata kadunuks ja tema nime pole võimalik leida üheltki hauaplaadilt, kisub mind keegi pilti tegema ja austust avaldama.

Päev pole õhtus. Loodan Dneprilt püüda päikseloojangut. Veel ligi 200 km sõitu ja enam ei mingit pildistamise pausi.

Dnepri energia ehk helge tuleviku kujutelm

Kui jõudsin Dnepri paremale kaldale oli Nova Kahovka (vene keeles Novaja Kahovka) linn päikeses ning taevavõlvis oli veel loojanguks ruumi.

Hüdroelektrijaama peahoonel ilutses 1956, mis märkis Dnepri jõele esimese elektrienergia tootmise algust. Eesti suurim, võimsusega 1,1 MW, alustas Jägala jõelt juba 1924 aastal ja oli kaunim tööstusehitis.

Dnepr võlub suurusega. Kõrged mastid nagu suurendavad tunde- ja energiavälja. Automaatselt, justkui hüpnoosi all, kruvid fotoaparaadi statiivile. Vaata pilti!

Foto NAGI's: Kahovka Hüdroelekrtijaam

http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=13810835&size=o

Kahovka hüdroelektrijaama võimsus on 351 MW. Narva ja Dnepri jõe hüdroelektrijaam käivitusid pea üheaegselt. Ukrainas asuv on Eesti naabruses, Narva jaamast, kolm korda võimsam. Dnepri jõeveega töötab praegu 6 elektrijaama, neist kõige esimene, ehk Kahovka hüdroelektrijaam, on praeguseks väikseima võimsusega.

Hüdroelektrijaama ehitamise ja teenindamise vajadusest sündis 1952 aastast

Novo Kahovka linn. Praegu 50 tuhat elanikku. Elektrijaama ehitas 12 tuhat inimest.

Seda kutsuti kommunismi ehitamise suurehituseks. Helgema tuleviku ehitamise grandioossed ülesanded pani joovastama paljusid.

On teada, et isegi üks meie eurosaadik püüdis tollal korduvalt, ent tulutult, uut ühiskond parteiliselt toetada.

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=2346

Minul see siiski, eurosaadiku põrumisest 10 aastat hiljem, õnnestus. Aga jah, valgekraede asemel eelistati töölisi, rahvamassi, kes filosoofiat ei jaganud, aga olid tegusad käteplagina aegu. Ainuüksi teadmine suurest ja laiast maast, kus justkui vaba hingata, oli noortele paljulubav kilp ja hiljem ka mõõk karjääriredelil.

Mis siin salata, avarususel on lummav võlu. Ja kui Dnepri kaldal mõõdad vee voolamist Emajõe laiusega, siis see on hea tunne. Jõudsin ikkagi kohale! Ja pole midagi paslikumat, kui jõe kaldapealsel öö veeta.

JÄRGNEB…